See siin on rühmavanema aruanne sellest toredast reisist. Enne kui meenutama hakata veel lisaksin seda, et Jürise Linda tuletas meelde ühte eelmist Taritu rahvatantsijate reisi Paidesse, nii kusagil möödunud sajandi 50-nendate teises pooles. Nimelt seal olid mõned poisid, nagu näiteks Pihlama August ja Põllu Heino, ennast korralikult purju joonud ja Linda oli oma sõnutsi ikka täitsa vihane olnud ka ! Need meenutused kaasas, asutasime 5.detsembri hommikul ennast teele.
Bussil oli seekord selline marsruut: Lümanda-Koimla-Taritu-Lahetaguse-Tehumardi ja siis edasi Kuressaare poole. Tuju oli suurepärane ja tehti ka kohe tervitusnapsud, nii et, kui Kristi ühes Aivoga Lahetagusel bussi astusid, oli esimene Aramis juba avatud! Ja nii ta siis läks...
Ainuke puudus meie kena bussi juures oli see, et aknad hakkasid kiiresti seestpoolt uduseks minema! Tegime ettepaneku varustada meie buss edaspidi sisemiste kojameestega.
Ah jaa! Ailil oli ju seljataga kolmas „Varese“ etendus Linnateatris ja Linnateatri sünnipäevapidu takkapihta! Etendus oli igatahes hästi välja tulnud ja Aili nägi ka hommiku kohta täitsa hea välja!!
Kuressaares keerasime bussijaama juurest läbi ja vaat mis selgus: peroonile oli kogunenud hulk tuttava näoga ja kompsudega rahvast. „Piiprellid“ ja „Öieti“ reisivad ju ka sama bussiga Paidesse! Meil on seal sõbrad ootamas ja neil ka. Vaat kui tore! Korjasime veel juhatamise järgi mõned tee ääres ootajad peale ja olimegi juba Kuivastus. Vahepeal lehvitas Aili igale vastutulevale metsaveoautole ja üks vunsidega juht lehvitas vastu ka! Kuivastus korjati kassa juures praami reisijapileti raha ka kokku, enamus otsustas kohe tagasisõiduraha ka anda, noh nii igaks juhuks...
Praami peal, sõitsime „Ofelijaga“ nimelt, leidis igaüks täiesti iseseisvalt endale tegevust. Et tantsupartneriga tuleb ju häästi läbi saada, tegin Kajale gurmee-tee välja, küpsist anti ka juurde! Märkamatult olimegi mandrile jõudnud.
Edasine tee kulges Pärnu ja Vändra kaudu läbi Türi otse Paidesse välja. Äkki selgus, et meie kena bussi salongis on Aramis otsa saanud, kuid Aili oli seekord nii kummaliselt kategooriline: „Me peame sõidugraafikus püsima ja buss ei saa nii tühise asja pärast poepeatust teha, kohe mitte ei saa!“
Vaatasime siis pika igatseva pilguga teeäärseid poode ja Rando tegi kõigist poesiltidest pilte ka! Nii me Paidesse jõudsimegi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar